KILDU PÕHIKOOL

METEORIIDIKRAATRID

Referaat

Eveli Adams
9. klass

 

Juhendaja: Viiu Toomingas 

Kildu 2003

Meteoriidikraatrid:

Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Paljusid meteoriidikraatreid ümbritseb vall.

Kaali meteoriidikraater:

Meteoriidi plahvatuskraatrite rühm Saaremaal Kuressaarest 20 kilomeetrit kirdes. Euroopa ainsad tõestatud meteoriidikraatrid. Rühm koosneb 9 kraatrist.

Peakraatrit (läbimõõt 110 meetrit, sügavus 16 meetrit) ümbritseb 3-7 meetri kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud pinnasest. Kraatri siseveerul paljandub 9 dolomiidikihtide plokki (laius kuni 50 meetrit, paksus kuni 10 meetrit), mis on aluspõhjast lahti murdunud ja paiskunud kald- või püstasendisse.

Kraatrite ehitus pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45 kraadise nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400-10000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20-80 tonnis, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15-45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10-20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 50-10 kilomeetri kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades peakraatri ja 8 kõrvalkraatrit.

Kraatris ning nende vallides ei ole merelisi setteid ning seetõttu kraatrid ei saa olla vanemad ajast, mil piirkond kerkis üle merepinna. Kaali kraatrite tekkeaeg on siiani diskussiooniline, arvatakse, et meteoriit võis kukkuda umbes 4000 aastat tagasi.

Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40-60 ja sügavus 1-6 meetrit.

Tsõõrikmäe meteoriidikraater:

Asub Räpina lähedal umbes 15 kilomeetri kaugusel lõuna pool paiknevast Ilumetsa kraatrirühmast. Kraater on tekkinud jääajajärgsel ajal (vanus umbes 9,5 tuhat aastat). Kraatri ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, tema hari on lai (enamasti 5-10 meetrit), väljapoole aeglaselt madalduv. Plahvatustsentri sügavus on 8-10,5 meetrit.

Ilumetsa meteoriidikraater:

Kujutab endast meteoriidi plahvatuskraatrite rühma Põlva maakonna Veriora vallas. Kraatrid asuvad Ilumetsa raudteepeatusest 1-2 kilomeetrit lõunas, Kahkva metskonna Sügavhaua vahtkonnas.

Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu.

Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse Kaali peakraatri lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvartenaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.

Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Ümbritseva valli kõrgus ulatub 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid on mõjutatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 meetri paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.

Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 meetrit ja kraatri sügavus on 4,5 meetrit. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile.

Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest.

Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu.

Neugrundi meteoriidikraater:

Neugrundi kraater on umbes 6-8 kilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraater, mille põhi on ligikaudu saja meetri sügavusel ja mida ümbritseb 20-30 meetri sügavusel asuv ringvall. Kraatri südamik, mis koosneb plahvatuse tagajärjel ülestõstetud kristalse aluskorra kivimitest, asub aga ainult kahe kolme meetri sügavusel. Kraater arvatakse olevat umbes 550 miljoni aasta vanune, mida tõestavad merepõhjast väljatoodud kivimipalad, ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud.

Meteoriidiplahvatuse, mille mõju ulatus mitmekümnete kilomeetrite kaugusele, tagajärjel on moodustunud suured gneissbretadest rahnud, mida võib leida nii Osmussaarelt kui ka Loode-Eesti rannikualalt. Rahnud tekkisid, kui meteoriit tabas maapinda ning plahvatuse põhjustatud kuumuses sulasid erinevad aluspõhja kristalsed kivimid ja paiskusid merest rannale moodustades eripärase struktuuri ja tekstuuriga kivimi.

Kasutatud kirjandus:

1) http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html
2) http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html
3) http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html4) http://hot.ee/geosites/m15s3.html
5) EE nr.5 lk. 107 “kraater”