Metsvint

 

Isalinnu lagipea on sinihall, põsed ja alapool punakad ja eesselg kastanpruun. Emalind on rohekaspruun ning rohekashalli alapoolega. Tiival on nii isasel kui ka emasel kaks laia valget vööti. Nokk on võrdlemisi lühike ja kooniline.
Väljaspool pesitsusaega on metsvint seltsiv ja moodustab rändel mõnikord hiigelparvi. Ta tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas. Maas liigub ta tavaliselt hüpetega.
Pesitsusajal toitub metsvint peamiselt putukatest, kellega toidab ka poegi. Kui välja arvata pesitsusaeg, siis on metsvint põhiliselt taimtoiduline. Ta sööb seemneid, marju, taimede pungi jne.

Laul
Metsvindil on kiire ja jõuline laul. Rahvas on seda edasi andnud lausega "siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk".
Peale tavalise laulu on metsvindil veel võitluslaul ja mängulaul, mida saadab eriline käitumine.
Tavaliselt istub laulev metsvint oksal või mingil muul alusel. Hommikul alustab ta laulmist 25-45 minutit enne päikese tõusu, õhtul aga lõpetab juba 10-20 minutit enne päikese loojumist.
Metsvindi laulu on võimalik kuulda tema saabumisest alates juuli lõpuni. Tegelikult lõpetavad paljud linnud laulmise juba enne juuni lõppu, kuid mitte metsvint. Talvitama jäänud linnud laulavad harva ka talvel.
Kutse- ja hoiatushüüd on kõlav ning metalne. Kutsehüüuna esitatakse seda 1 või 2 korda, hoiatuse korral aga kestvalt. Lennu või rände ajal on sagedasem kutsehüüd õrn "jüp" või "djuk". Pesitusajal häälitseb isalind "trüüüt" või "rrüi".

Saabumine
Kevadel jõuab metsvint meile olenevalt ilmast märtsi lõpul või aprillis. Mida soojem,seda parem. Lääne-Eestisse jõuab ta mõnevõrra varem kui mujale. Kõigepealt saabuvad isalinnud ja seejärel tõeliste "prouadena" saabuvad emalinnud. Kogu aprilli jooksul kestab elav läbiränne suurte salkadena, mis koosnevad tihti sadadest tuhandetest lindudest. (On alles arv!)

Elupaik
Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta küll üheski metsas, metsatukas, pargis ega puiesteel. Metsvint võib muutuda hämmastavalt julgeks, otsides mõnikord teerajal toitu paari sammu kaugusel mööduvast inimesest. Toiduotsingul ja rändel tegutseb ta ka avamaastikul, kõrrepõldudel, juurviljapõldudel, teedel ja mujalgi.
Pärast lumikatte kadumist hõivavad isalinnud pesitsusalad, mille piirid tähistatakse ära valju laulu saatel. Sageli pesitsetakse eelmise aasta pesitsuskohas, mõnikord isegi samal puul.
Isalind võtab tavaliselt algul emalinnu vastu väga agressiivselt. Varsti aga muutuvad suhted usaldavamaks ja isalinnu rünnakud mänglevaks.
Isalindude vahel puhkevad territooriumi pärast sagedasti tülid ning ägedad lahingud. Võitlevad metsvindid kukerpallitavad õhus, langevad koos alla ja jätkavad võitlust maapinnal.

Pesa
Umbes kuu aega pärast kohalejõudmist hakkavad metsvindid pesa ehitama. Pesa ehitab tegelikult vaid emalind, sest isalind on pidevalt ametis territooriumi kaitsmisega. Üsna sageli jätab emalind pesa ehitamise pooleli ja alustab mõne meetri kaugusel uue pesa ehitamist. Emalind punub pesa sageli vastu tüve, aga mõnikord ka külgokstele, oksaharude vahele. Metsvindi pesi on isegi leitud telefonipostidel.
Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Väliskihis leidub rohkesti peeni kasetohuliblesid, ämblikukookoneid ja samblikke, sisevooderdis koosneb peentest kõrtest, karvadest, jõhvidest ja sulgedest. Võimaluse korral kasutab lind ka maas vedelevat vatti. Linnas on palju selliseid pesi, mis on täielikult ehitatud vatist..

Munakurn
Täiskurni on leitud mai algusest juuli alguseni, harva ka hiljem. Need sisaldavad 3-6 muna. Värvuselt võivad munad olla erinevad. Esineb kaks põhitüüpi: 1) sinakad munad punapruunide laikude ja tumepruunide ning hallikate tähnidega, 2) roosakad munad samasuguse kirjaga kui eelmised.
Haub ainult emalind, kuid sel ajal peab ta ka toitu hankima. Haudumine kestab 11-16 päeva. Inimese lähenemisel käituvad metsvindid erinevalt. Osa neist häälitseb pisut eemal rahulikult, teised aga teesklevad vigast, et häirijat pesa juurest eemale meelitada.

Pojad
Poegadele kannavad toitu mõlemad vanalinnud. Kui aga emalind asub teise pesa ehitamisele ja uue kurna munemisele, siis jääb poegade hooldamine ainult isalinnu ülesandeks. Pojad lahkuvad pesast tavaliselt 13.-14. elupäeval, kuigi ei oska veel hästi lennata.
Noored linnud hoiavad siis veel enam-vähem üksteise lähedale. Siis eemalduvad nad vähehaaval ja liituvad teiste pesakondadega. Augustis algab hulguelu, mille käigus moodustavad rändparved. See saavutab haripunkti septembri teisel poolel ja oktoobri algul. Metsvindid rändavad põhiliselt päeval.. Noored metsvindid lahkuvad enne vanu. Mõned linnud-neid ei ole palju-jäävad meile ka talveks.
Meilt läbirändavad metsvindid pärinevad põhiliselt Soomest. Metsvindi talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas, osalt ka Loode-Aafrikas, vähesel määral ka Kesk-Euroopas.

 

 

Kasutatud kirjandus:

Eesti laululinnud

Loodusõpetus 5. klassile