LOODUSVÖÖNDID
OKASMETS e. TAIGA

Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral (lõuna-poolkeral väga vähe), Lõuna-Ameerikas ja Euraasias. Okasmets e. taiga on kõige laiemini levinud loodusvöönd. Enamus Kanadat ja Venemaad on kaetud taigaga. Ka Eestis on okasmets väga levinud. Peamiselt on taigat parasvöötme põhjaosas.

Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist.

Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Mänd on ka Eesti levinuim puu. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad.

Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad.

Eristatakse kahte okasmetsa liiki – hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid –– grislisid.

Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud.

Kasutatud kirjandus

Tiit Rummo, Geograafia 8. klassile. Maa ja ilm. AVITA Tallinn 1998.
EE 7 Tallinn. Valgus, 1994.