Punarind

Punarind on lind, kes kuulub seltsi värvulised, sugukonda laululinnulised  ning perekond ja liik on Erithacus rubecula.

Kõikjal Euroopas tegutseb punarind eelkõige metsades, kuid teda kohtab siiski ka parkides ja aedades. Punarind kaitseb oma territooriumi innukalt ja vapralt. Ta ise on varblasest veidi väiksem lind.Levila piirides võib punarindu kohata kõigis looduslikes metsades, kuid nad eelistavad kuusikuid ja tihedat alustaimestikku.

Viimastel kümnenditel on põllumajandus maastikke muutnud. See on toonud kaasa metsade vähenemist. Sellepärast pesitseb punarind tihti metsa-või tihnikuservades ja puisniitudel, samuti suurtes parkides ja kalmistutel. Punarind on kohanenud eluks ka aedades. Ta tuleb usaldavalt inimasulate lähedale. Sügisel ja kevadel võib seda lindu näha ka linnas.

Punarinna pesa asub tavaliselt maas, mõnel mättal või süvendis. Punarind märgistab oma territooriumi laulmisega. Kõige valjemini ta laulabki kevadel ja meelitab nii partneri ligi. Kui emaslind on välja valitud, keelitab isaslind teda paari moodustama, tuues talle maitsvaid toidupalu. Emaslind ehitab metsatihnikusse lehtedest ja rohust pesa. Pesa saab asuma samblas, maapinnas olevas koopakeses või mõnes maapinnast kõrgemal asuvas õõnsuses. Pesa on neil linnukestel hästi varjatud ja raskesti leitav. Kui punarind elab aias või maamajade läheduses, ehitab ta sageli oma pesa veranda karniisidele või kuuridesse. Vahel kasutab ta ka lahtisi linnumaju, kui need ripuvad eraldatud kohas.

Kui paar on moodustatud, laulavad linnud vähem. Uuesti hakkab ta laulma pärast seda, kui pojad pesast lahkuvad. Arvatakse, et laulmise eesmärgiks on poegadele laulu õpetamine. Punarinna munad on roosakad või kreemjad, tuhmide roostjate või kollakate laikudega. Pojad kooruvad aprillist juunini. Vahel asub punarind pesitsema juba veebruaris. Pärast munemist ei lahku emaslind pesast umbes 2 nädalat ja näha on ainult võimalik tema pronksjat selga. Sel ajal toidab teda isaslind, vahel isegi kolm korda tunni jooksul.

Järglaste eest hoolitsemise kohustused on mõlemate vanemate vahel ära jagatud ja nad tegelevad sellega umbes kolm nädalat. Selle perioodi lõppedes on pojad juba lennuvõimelised ning nad jäetakse saatuse hooleks. Noored linnud  hakkavad oma territooriumi otsima sügisel.

Varem munenud lindudel on võimalus teise pesakonna soetamiseks. Tihti haub emaslind juba järgmisi mune, kui isane alles hoolitseb abitute noorlindude eest.

Kõik linnud laulavad, et märgistada oma territooriumi ja meelitada ligi partnerit. Punarinnad laulavad kõige valjemini ja põhiliselt kevadeti, kui endale partnerit otsivad. Punarinna laul meenutab kiiret „viiuldamist“ kõige peenemal keelel. Ta on videvikulaulik. Kõige tugevamini kõlab tema laul eha ja koidu ajal.

Vastupidiselt enamikule Eesti lindudele, laulavad punarinnad aasta läbi. Hilissuvel sulgimise aegu laulavad nad vaiksemalt. Siis laulavad nii täiskasvanud linnud kui ka noorlinnud.

Põhiandmed:

Pikkus: 14 cm

Tiivaulatus: 26 cm

Kaal: ligikaudu 19,5 g

Suguküpsus: 1-aastaselt

Pesitsusaeg: aprillist juunini

Pesakondi: 1.2

Munade arv: 5-7

Haudumisaeg: 13-14 päeva

Pojad jäävad pessa: 15-15 päevaks

Harjumuspärane eluviis: elavad koos ainult poegade koorumise perioodil

Toitumine: putukad, marjad, seemned

Eluea pikkus: vanim teadaolev isend on elanud 13-aastaseks

Arvukus: Eestis 200-500 paari

Ränne: rändlind

Koht ökosüsteemis: kasulik putukate hävitaja

Kaitse: kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse

Täiskurn: täiskurn koosneb 4-8 munast

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Loomariigis
  2. http://www.sunsite.ee/loomad/Linnud/liindex.htm