Arutlus
“Kas oli “Vana hea Rootsiaeg””?
Maarja Käger

Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid
Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist,
kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina
jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana
sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare.

TALUPOEGADE OLUKORD
+ Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud
vakuraamatuga.
- Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti
pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui
palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid
tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli.
+ Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid
seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
- Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid.
+ Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade
vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta.
- Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi
ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema
saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.

HARIDUS JA USK
Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate
rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks.
+ Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu
kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus
märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus.
+ Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis
oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal
ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel,
mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud
grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene
keelseid teoseid avaldada).
+ Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht “Ordinari Freytags
Post-Zeitung”.
+ Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis
muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole.
- Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule
vajalik.
- Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest
luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus
käima ja õiget jumalat uskuma.
- Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja
nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.
Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis
vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra
kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi,
kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda. Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega
“heaks Rootsi ajaks nimetada”. Plusside ülekalust hoolimata ei pea ma Rootsi aega eriti heaks.
(Vastuväited on enamasti pärit H.Sergo “Näkimadalad”st, muidu 10 klassi ajaloo õpikust).