Tartu Descartesi Lütseum

Saja-aastane sõda

Ardi Tampuu

Mai, 2000

Saja-aastane sõda

Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu.

Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.

Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.

Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik

sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias.

Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida.

Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa.

Samasugune prantslaste kaotus kordus 10 aastat hiljem Poitiersi lahingus. Seal langes vangi ka Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha.

Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat. Prantsusmaa kuningateks olid : Philippe V Ilus , Jean II Hea , Charles V Tark , Charles VI Vaimuhaige ja Henry VI. Inglismaa kuningateks olid: Edward III , Richard II , Henry IV , Henry V ning Henry VI.

13 sajandil tabas Euroopat must surm - katk. Kõige hullem oli asi Kesk-Euroopas, sealhulgas ka Prantsusmaal.

Katk ja kõrged maksud, mis kaasnesid sõjaga, põhjustasid Prantsusmaal ülestõuse. Tähtsaim ülestõus toimus Pariisis. Ülestõusud toimusid veel maapiirkondades, kus rünnati kirikuid ja mõisaid.

Ka Inglismaa ei pääsenud katkust ja ülestõusudest, seal vallutasid ülestõusnud Londoni. Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht reeturlikult.

Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu.

Vaherahu ajaga suutsid paremini sõjast toibuda prantslased, eesotsas kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.

Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc. Ta rääkis, et jumal saatis ta oma kodumaad vabastama. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.

Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise.

See lisas prantslaste vabadusihale hoopis hoogu ja nad hakkasid järjest võitma. 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.

Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur.

Kasutatud kirjandus :

1. 7 klassi ajaloo õpik "Keskaeg" autor : M. Kõiv ja P. Raudkivi lk 130-133
2. ENE 1 autor : teadlaste kolleegium lk 43
3. EE 8 autor : teadlasete kolleegium lk 311
4. EE 9 autor : teadlaste kolleegium lk 30