"SAKALA"

 

Üldajalugu.

Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989. aastast on ajalehe nimeks taas "Sakala", mille nime all ilmub ta tänaseni. 1878 - 1904 ilmus ta üks kord nädalas, alates 1904. aastast kaks korda nädalas, 1913 - 31 kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üleeestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eest Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Janseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi, J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus.

 

Algusaastatest

Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal esitatud taotlus välja anda Viljandis ajalehte "Sakala" rahuldati. Arvatakse siiski, et paljuski tänu Johann Köleri headele suhetele see õnnestus. 1878. Aasta märtsis ilmus esimene "Sakala", sellega algas C. R. Jakobsoni elus üks pingelisemaid ajajärke. "Sakala" kajastas otseselt talurahva elu ja tegemisi ja teavitas teise nende probleemidest. Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse. Ajalehe "Sakala" asutamine lõi Jakobsonile väga mõjusa tee enda väljendamiseks, ta ütles oma mõtted suhteliselt otse ja keerutamata välja, mis aga tekitas talle palju probleeme. Jakobson avaldas ka palju artikleid mis käisid otseselt kiriku pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eest Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks.

Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üleeestilise tähtsuse.

"Sakala" tellijad alguseaastatel

 

 Kasutaud kirjandus:
Eesti Entsüklopeedia 8. köide,
Carl Robert Jakobson muutuvas ajas - Ea Jansen