KOOSTAJA: Melany

 

ÜLDISELOOMUSTUS

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRIMA ÜHENDATUD KUNINGRIIK 

 

  

ÜLDANDMED

 

 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik

Pindala - 244 100 km2.
Elanikkond - 58,1 milj. inimest (1993), 82% inglased, ülejäänud šotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased.
Pealinn - London (6,68 milj. elanikku). Suuremad linnad Cardiff (279 000) Edinburgh ( 438 000) ja Belfast (315 000).
Riigikeel - inglise keel, uelsi (walesi) keel
Peamine usund - kristlus; määrav enamus elanikkonnast kuulub riiklikusse anglikaani kirikusse, mis on protestantliku kristluse uks suurimaid harusid..
Rahaühik - naelsterling, 1 nael = 100 penni.

Rahvuslik koosseis: inglased,
šotlased,
ueilslased,
iirlased,
erinevatest rahvustest immigrandid
Usk: protestandid,
metodistid,
baptistid,
katoliiklased,
moslemid
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, UK osa
Riigipea: Elizabeth II
Peaminister: Tony Blair

 

ÜLDISELT

Poliitiliselt kuulub Inglismaa koos Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaaga Ühendkuningriikide koosseisu, mistõttu oleks vale panna võrdusmärki mõistete Ühendkuningriigid ja Inglismaa vahele. Samuti ei maksaks nimetada kõiki britte inglasteks, kuigi inglased ise seda teile pahaks ei pane.
Inglismaa on Walesi ja Šotimaa kõrval suurim poliitiline üksus Suurbritannia saarel, mis omakorda on suurim Briti saartest. Šotimaa jääb Inglismaast põhjapoole, Wales läänepoole ning otse üle Inglise kanali on naabriks Prantsusmaa. Inglismaa maastikus domineerivad põhiliselt tasased vormid, mägisemateks aladeks on läänepoole jääv Cumbria, järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse “Inglismaa selgrooks”. Kunagistest võimsatest metsadest on tänaseks küllalt vähe alles jäänud – metsaga kaetud alasid on Euroopas veel vähem vaid Iirimaal. Taimestik ei ole samuti silmapaistvalt priiskav, meeleolu loovad kevadised metsalilled ja rabades kasvav kanarbik. Inglismaal on palju rahvusparke, mis ühtekokku katavad 7% pindalast. Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse elavhõbeda sammas palju üle 30?C. Vihma tõenäosus on suurem mägisematel ja maa läänepoolsetel aladel, kuid väikese vihmasabina ja pilves ilmaga tuleb Inglismaal olles arvestada igas piirkonnas ja igal aastaajal.

  

RIIK

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, edaspidi Britannia) hõlmab Suurbritanniat (Inglismaa, Shotimaa ja Wales) ja Põhja-Iirimaad.
Mani saarel (Isle of Man) ning Inglise kanali saartel (Channel Islands - Guernsey, Jersey jt.) on oma autonoomsed õigus- ja maksusüsteemid, Britannia esindab neid rahvusvahelistes suhetes ja kaitseküsimustes.
Britannia on üks 15-st Euroopa Liidu liikmesriigist.

Suurbritannia - konstitutsiooniline monarhia, riigipeaks on kuninganna Elizabeth II. Seadusandlik võim kuulub monarhile ja kahekojalisele parlamendile (Alamkoda ja Lordide Koda).
Suurbritannia - riik Lääne-Euroopas, Briti saartel. Suurbritanniat uhub Atlandi ookean, Põhjameri ja Iiri meri, La Manche, Pas de Galaisi väinad, Põhjaväin ja St. Georgi väin.

   

RAHVASTIK


Britannia rahvastiku üldarv on 59,5 miljonit (1999), mis jaguneb: Inglismaal 49,7 miljonit, Shotimaal 5,1 miljonit, Walesis 2,9 miljonit ja Põhja-Iirimaal 1,7 miljonit.
Ealine struktuur (1995): 9,4% rahvastikust 0-15 aastat vana, 15,7% üle 65 aasta vana. Mehi on Britannias natuke vähem kui naisi – iga 100 mehe kohta 104 naist.
Keskmine rahvastiku tihedus on 242 in/km2. Inglismaa on suurima rahvastikutihedusega (üle 380 inimese ruutkilomeetril), Shotimaa kõige väiksemaga. Suuremad keskused on Suur-London: (7,3 miljonit elanikku), Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool; 7,5 milj), Birmingham (2,6 milj), Lõuna-Shotimaa (Glasgow, Edinburgh; 1 milj), Cardiff (0,3 milj).
Majanduslikult on tähtsaim keskus London, mille GDP moodustas 1998.a. 160 mlrd. GBP (mis on rohkem kui Rootsil või Austrial) ehk rohkem kui viiendik Britannia GDP-st.

 

PINDALA JA KLIIMA



Britannia üldpindala on 242 000 km2. Põhjast lõunasse on ulatus 1000 km ja idast läände 500 km. Kliima on pehme, temperatuuri kõikumine suve ja talve vahel on -10 kraadist kuni 32 kraadini. Võrreldes riigi lõunaosaga, kipub põhjaosa olema mõne kraadi võrra jahedam ja sademeterohkem. Tavaline on, et päeva jooksul ilm muutub sageli.

Briti saarte muutlikku, kuid pehmet kliimat mõjutavad Atlandi ookeani hoovused. Riigi läänepoolsetele kallastele toovad meretuuled sagedasi ja rohkeid vihmasadusid, ida pool on kliima kuivem. Kõige jahedam kuu - jaanuar, temperatuur +3oC kuni +7oC. Kõige soojem suvekuu - juuli, temperatuur +11oC kuni +17oC. Aastane sademete hulk 600-700 mm, suurem osa neist langeb vihmana septembrist jaanuarini.

   

VALITSUS

 

 Britannial ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi Aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. Riigipeaks on monarh, praegu kuninganna Elizabeth II, kes põlvneb otseselt kuningas Egbert'ist, kes valitses Inglismaad 9. sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and of Her other Realms and Territories Queen, Head of the Commonwealth, Defender of the Faith. Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega.
Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Britannial ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel.

Alamkojas on 659 kohta, Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil - oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat loetakse valituks. Valitsuse poolt reformitavas Ülemkojas ehk Lordidekojas vähendatakse päriliku tiitliga aadlikke osakaalu ja suurendatakse eluajal tiitli omandanute osakaalu. Juunis 2000 oli Lordidekojas 695 liiget, nende hulgas oma tiitli pärinud aadlikud (92), eluajal tiitli omandanud aadlikud (577) ja Inglise kiriku tippvaimulikud (26).
Seaduseelnõu peab heakskiidu saama mõlemas parlamendikojas, misjärel kiidab selle heaks monarh, alles seejärel omandab akt seaduse jõu. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse seaduseelnõude puhul on Lordide Kojal üksnes edasilükkava veto õigus, st neil on õigus vaid seaduse kehtimahakkamist edasi lükata.
Traditsiooniliselt on Britannia Parlament üles ehitatud kahe-partei-printsiibil. Valimistel Alamkojas enim kohti saanud partei (praegu Tööpartei e. leiboristid) moodustab valitsuse ning teiseks jäänud partei (praegu Konservatiivne Partei) opositsiooni. 2001.a parlamendivalimiste tulemusel on lisaks Parlamendis esindatud veel mitmed väiksemad parteid - Liberaaldemokraatlik Partei, Ulsteri Unionistid, Ulsteri Demokraatlikud Unionistid, Šoti Rahvuslik Partei, Walesi Rahvuslik Partei, Sinn Fein, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.
Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2001 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht Tony Blair. Kõik ministrid, ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed).
Valitsus on kolmeastmeline - Kabinet (ca 20 ministrit), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1.
Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a. toimusid valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25-liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise (st. kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubade jms.-ga), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.
Kõrgeimaks kohtuorganiks Britannias on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus

  

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://travelup.sekretar.ee/reisiinfo/riigiinfo/main.php3?countryID=91
http://www.travel.ee/riikid/suurbrit.html
http://www.mfa.ee/est/kat_128/