Kadrioru Saksa Gümnaasium

Referaat

Minu suvekodu

Juhan Aguraiuja 6a

 Tallinn 2003

Sissejuhatus

Minu suvila, millest ma selle referaadi kirjutan, asub Tallinnast 40 kilomeetrit eemal. Selle koha nimi on Laulasmaa. Suvila on merest umbes kahe kilomeetri kaugusel. Pinnas on liivane ja väga kivine, mulda on kõigest umbes 20 kuni 30 sentimeetrit, siis tuleb vastu paekivi.

Seal kasvavad põhiliselt okaspuud (kuused, männid, kadakad*), lehtpuudest kasvavad saared, pihlakad, sarapuud, lepad, vahtrad, tammed ja kased. Metsas on ka väga rohkesti maranpõõsaid. Metsalilledest kasvavad anemoonid, nurmenukud, sinililled, lumikellukesed, maikellukesed, karukellad, metskellukesed ja meelespead.. Ka metsmaasikaid ja muulukaid on väga palju. Putukatest elavad igasugused mardikad, vihmaussid, ämblikud, herilased, sääsed, kärbsed, parmud, liblikad, rohutirtsud, ritsikad ja väga palju sipelgaid*. Lindudest elavad seal musträästad, rähnid, varesed ja linavästrikud. Imetajatest on näha vahest halljänesid* ja üksikuid nahkhiiri. Seal elavad ka mutid, kuid neist on ainult mullahunnikud, mutte näinud ei ole. Roomajatest elab suvila juures rästikuid ja nastikuid. Ka ühed kahepaiksed elavad seal – konnad, kõige suurem konn, keda näinud oleme on umbes rusika suurune. Kalasid meil seal ei ela!

Peenardes kasvavad maasikad, sibulad, till, rabarber. Marjapõõsastest on esindatud arooniad, mustad-, punased- ja valged sõstrad ning tikri- ja vaarikapõõsad. Viljapuudest kasvavad õunapuud, ploomipuu, kirsipuu ja kollane ploomipuu. Ilupõõsastest (puudest, lilledest): leinapaju*, roosipuud, kääbus rododender, hosta, rododender, enelas, sirel, valged murtudsüdamed, iirised, tulbid, priimulad, kannikesed, kivirikud, helmik pöörised, nartsissid, karikakrad, nelgid, mägisibulad, kellukased, himaalaja laileht, kukeharjad, võõrasemad, liiliad, lõvilõuad, astilbed, peiulilled, pujengid, püvilill, kuningakepp ja hüatsint. Ravimtaimedest kasvab suvilas raudrohtu, liivateed, nõianõgest, piimanõgest, harilikku nõgest, saialille, kibuvitsa, teelehte, valget ja punast ristikut, võilille ja naiste puna.

* Paksult trükitud taimedest, loomadest ja putukatest tuleb pikemalt juttu.

Järgmisel leheküljel on näha minu suvila plaani. Seal on eri värvidega eristatud taimeliigid ja on ka tähistatud ära need taimed, millest räägib ülejäänud referaadi osa.

Halljänes

Halljänes elab põldudel, niitudel, põõsastikes, metsaservadel.

Halljänese toiduks on suvel peamiselt rohttaimed, talvel puukoor, võrsed, pungad. Ta suundub alles õhtuhämaruses toiduotsingule. Aiapidajatele valmistab ta muret sellega, et käib talvel viljapuude koort närimas.

Tema karvastiku muutus ei tee läbi järske värvimuudatusi. Halljänese kasukas on suvel pruunikas ja talvel helehall, tagaotsast on karvkate nii talvel kui ka suvel hall. Jänese esimene pesakond poegi tuleb ilmale tavaliselt juba enne lume sulamist, tavaliselt märtsis-aprillis. Suve jooksul poegib emajänes veel vähemalt kaks korda. Igas pesakonnas on 3-5 poega. Tiinus kestab neil 40 kuni 44 päeva. Pojad on kohe sündides nägijad ja kaetud koheva karvaga. 

 Halljänes ei ehita poegadele pesa ja jätab vastsündinud esimestest päevadest alates pikkadeks tundideks omapead. Ainult öösel käib ta neid imetamas. Juba paari nädala pärast hakkavad jänesepojad omapead toitu otsima ja laiemalt ringi luusima. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani.

Esimestel elunädalatel, kui jänesepojad on juba ise toidu otsinguile läinud saab neid rohkesti hukka. Jänesepoegi jahivad siis isegi kassid. Täiskasvanud halljänesest kass jagu ei saa. Halljänesel on veel palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse saaki koeraga.

Veel paarsada aastat tagasi Eestis halljänest ei olnud. Teda tõid siia mõisnikud ja halljänesed on tulnud ka ise siia, kui tekkis piisavalt niite, põlde ja muid lagedaid alasid.

Leinapaju

Leinapajusid on tegelikult mitmeid erinevaid sorte. Puude kõrgused võivad laiades piirides kõikuda. Leinapajud ei ole nii suured, nagu seda on leinasaared või leinajalakad. Leinapajud on õrnema loomuga ja graatsilisemad. Kevadeti kaunistavad puud pajuurvad. Pajuurvad toovad kevade aeda kuu aega varem, kui kõige varasemad meil tuntud kevadlilled. Leinapajud on valguslembesed ja kiirekasvulised. Koor sisaldab parkaineid ning seda kasutatakse naha parkimisel. Leinapajud on mesilastele tähtsaks toiduallikaks. Erinevad leinapaju liigid armastavad niiskemat kasvukohta ning taluvad üleujutusi. Mulla suhtes ei ole leinapajud nõudlikud, enamasti on nad külmakindlad.

Pildil on näha heki stiilis leinapaju, mille kõrvale on istutatud teisigi väiksemaid leinapaju taimi.

Pildi all vasakus nurgas on näha hostat, mis samuti kasvab minu suvila aias.

Kadakas (Juniperus communis L.)

Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul, tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi ja suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kadakast aurustuv aur aitab väga hästi kopsuhaiguste ja nohu vastu. Kadaka okstest tehtud vannivesi aitab reumade ja liigese haiguste vastu.

 Kadakamarju on eestlased tarvitanud neeru-, põie-, soole- ja maohädade korral ning ka söögiisu tõstmiseks. Tavaliselt valmistatakse marjadest teed.

Tegelikult ei ole kadakal tõeliseid marju, sest okaspuudel on käbid. Kadakal nimetatakse neid marikäbideks. Neid võib põõsa küljest leida aastaringselt, sest need ei varise valmides kohe maha. Tänu sellele levivad ka kadaka seemned, nimelt – kui marikäbid on kaua okstel, saavad linnud neid levitada.

Puul võib korraga näha nii siniseid kui ka rohelisi marju. Kadakamarjad valmivad kaks aastat, esimesel on nad rohelised, teisel sinised. Marjad kasvavad ainult emaspuudel. Ida-Eestis peetakse kadakat pühapuuks, sest selle marjade otsas on risti meenutav kujund.

Minu suvilas kasvavad kadakad on umbes üks kuni kolm meetrit kõrged. Puul on väga palju oksi. Kadakas on ka väga tugev puu, aiateibad ja hernekepid, mis on tehtud kadakapuust on vastupidavamad, kui ükskõik millisest teisest puust tehtud.

Kadaka okkad kasvavad kolme kaupa. Okaste eluiga on umbes neli aastat. Okkad on üks kuni kaks sentimeetrit pikad ja halli või helerohelist värvi. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta.

Kadakas on ka hea elupaik lindudele, kes toituvad põhiliselt kadakamarjadest. Kahjureid kadakal peaaegu polegi.

Sipelgad (Lasius niger)

Sipelgaid on kahte sorti: töösipelgad ja emasipelgad. Mõlemate tagakeha on kokkutõmbunud ja nad toituvad lehetäide poolt eritavast nõrest.

Töösipelgad on 3,4 kuni 5 millimeetrit pikad. Nad on musta või tumepruuni värvi. Nende tööks on ehitada pesa, hoolitsevad vastsete eest ja hangivad toitu.

Emasipelgad on umbes 15 millimeetrit pikad ja pruunid. Emasipelgad ei tee ühtki tööd. Nad jäävad tavaliselt kogu oma eluks pessa.

Sipelgad paarituvad õhus, nad moodustavad suure lendsipelgate parve. Selline tegevus kestab 2 kuni 3 tundi, mille järgi kaevab emasipelgas omale maasse uru, kus ta talvitub. Munad kooruvad varakevadel.

Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed), keda sipelgas kannab. Siis muutuvad need kergemaks ja sipelgad suudavad neid kanda. Sipelgad muudavad mulla kuivaks.

 Sipelgatest on võimalik lahti saada mitmel viisil. Esiteks tuleb jälgida nende teerada. Enne kui hakata tõrje vahendeid kasutama, tuleb endale enne kindlaks teha see, et kuidas ja kus neid on õigem kasutada. Sipelgaid on võimalik tõrjuda pulbritega, söötmürkidega ja pritsimisvahenditega. Et sipelgatest täielikult lahti saada, tuleb hävitada terve pesa täielikult. See võib aega võtta isegi kuni neli nädalat.

 

Umbes selline näeb välja üks sipelgapesa.

Kokkuvõte

Mulle meeldib mu suvekodu, mitte ainult sellepärast, et seal on tore palli mängida ja saab rannas käia, vaid vahest on seal ka väga tore jälgida loomi, linde ja putukaid. Päeval meeldib mulle jälgida ritsikaid ja liblikaid. Ritsikatel on tore vaadata seda, et kuhu nad lähevad ja kuidas nad sinna lähevad. Nimelt arvatakse, et ritsikad hüppavad, kuid nad tegelikult ka lendavad. Peale hüppe sooritamist lendavad nad õhku ja ajavad seal oma tiivad välja ja liuglevad õhus natuke. Liblikatel on tore jälgida nende tegevusi õitel ja nende lendamist.

Kui inimesed mõtlevad, et kui õues läheb pimedaks ja saabub öö, siis jäävad kõik loomad magama, sugugi mitte. Tegelikult meeldib mulle jälgidagi rohkem ööputukaid. Kuna meil on maja ees suur prožektor, on selle ümber lendamas väga palju putukaid. Samuti on huvitav vaadata ämblikke, kes on oma võrgud meie maja külge ehitanud, ööseti nad liiguvad palju rohkem kui päeval. Päeval on nad enamasti ühes kohas paigal, aga öösel sebivad oma võrgus ringi. Kui väga kaua ja vaikselt oodata, võib maja alt välja ronida konni, neid on kõige huvitavam jälgida. Öösel on ka väga palju rohutirtse, kes magada ei lase oma lauluga.

Lindudest meeldib meil binokliga jälgida räästaid. Loomadest on näha jäneseid, nad on väga armsad eriti siis kui nad on paigal ja ei saa aru mis toimub.

Üldiselt on minu suvekodu väga tore koht, nii mulle kui loomakestele!

Kasutatud kirjandus

Halljänes: http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm
http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/halljanes.htm
http://www.vabrik.ee/konkurss/triinpaavel.htm
Leinapaju: http://www.calmia.ee/Taimed/Paju/saleina.htm
Kadakas: http://www.sunsite.ee/taimed/general/okaspuu.html
Sipelgad: http://www.pestchemical.ee/mustad_sipelgad.htm