TARTU LINNA MAASTIKULINE ÜLEVAADE

 

Sissejuhatus

 

Teemaks valisin Tartu linna, sest see on seni olnud mu ainus kodukoht. Töö eesmärgiks on anda lühike ülevaade Tartu linna asustusest, reljeefist ja pinnaehitusest, kliimast ning mullastikust, taimestikust ja loomastikust.

 

Tartu asub Kagu-Eestis, Suur-Emajõe keskjooksul, kahel pool Suur-Emajõge ning hõlmab selle ürgoru lammi, veerud ja oru perved Kagu-Eesti lavamaal.

 

Tartu linna pindala on 38,8 km2. 1. jaanuari 2003. a seisuga: elamumaa 29,9%, tööstus­territoo­riumid 7,7%, muud krundid (ärid, sotsiaalmaa) 12,6%, kalmistud 1,1%, pühakodade maa 0,2%, raudteealune maa 1,9%, teed ja tänavad 9,7%, veekogud 3,4%, pargid ja haljasalad 9,1%, soised ja võsastunud alad 15,7%, põllumaad 1,2% ning reservmaad 11,6%. (http://www.tartu.ee/ ?lang_id=1&page_id=1514&menu_id=6#Ilmastik, 19.10.2003)

 

Asustus

 

1. jaanuari 2003. a seisuga on Tartus 100 912 elanikku. Asustustihedus on seega 2601 inimest/km2. Rahvastikust 79% on eestlasi, 17% venelasi ja 4% teiste rahvuste esindajaid. (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&page_id=1514&menu_id=6#Ilmastik, 19.10.2003).

 

Reljeef ja pinnaehitus

 

Linna keskne element on laia lammiga Emajõe ürgorg, mis läbib linna loodest kagusse. Loodes on ürgorg ca 800 m laiune ning järsemate veerudega, kagus kuni 1,5 km ja laug­jamate nõlvadega. Linna keskosas asub loode-kagusuunaline Toomemägi, mis on algselt ürgoru lõunaservalt eral­du­nud neemik, mida inimtegevus on tugevalt ümber kujundanud.

 

Kõige kõrgemale tõuseb Tartu maapind linna lääneosas, Maarjamõisa ümbruses (77 m) ja Toome­­mäe tipus Tähetorni juures (66,8 m).

(http://www.jaaknilson.ee/?lang=est&topicid=66&q=&action=&page=4, 19.10.2003).

 

Geoloogiline pealispind moodustub devonist pärineva aruküla lademe liivakivist. Liivakivi vagu­mustesse on ladestunud liiva- ja kruusakihid, mida kasutatakse ehitusmaterjalina. Ürgoru lammil leidub peale põhimoreeni ja glatsifluviaalsete liivade ka viirsavisid, alliklupja, järvelupja, järve­muda ning madalsoo turbalasundeid, mis kõik kokku moodustab ehitusgeoloogiliselt nõrga pin­nase. (Pullat 1980:14).

 

Kliima

 

Temperatuurilt on Tartu sarnane Kesk- ja Kagu-Eestiga. Sademeid on Tartus ja lähemas ümbruses vähem ja lumikate õhem kui Kagu-Eesti kõrgustikel. (Pullat 1980:15).

2002. aasta õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli detsembris: -24,9 oC ning absoluutne maksimum augustis: + 31,8 oC. Aastane sademete hulk oli 535 mm ja sademetega päevi 172. Päikesepaiste kestus tundides oli 172. Keskmine relatiivne niiskus oli 76%.

 (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&page_id=1514&menu_id=6#Ilmastik, 19.10.2003).

 

Emajõgi jäätub Tartu kohal enamasti novembris-detsembris ja vabaneb jääst märtsi teisel poolel. Soojadel talvedel Emajõgi ei jäätu.

 

Emajõgi voolab linna piires 10 km pikkuselt (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&page_id=1514 &menu_id=6#Ilmastik , 10.10.2003). Emajõgi on tüüpiline madalikujõgi, väikese langu ja aeglase vooluga, voolukiirus on vaid paarkümmend cm sekundis. Tartu kohal on Emajõgi kuni 70 m laiune, jõe sügavus on keskmiselt 2-4 m. Vee­tase Emajõel on kõige kõrgem pärast lume sulamist, aprillis ja mai algul. (Pullat 1980:15). Kevadise suurvee ajal ujutab vesi üle jõe-äärsed alad, tungides ka nt Supilinna majade keld­ritesse.

 

Mullastik, taimestik ja loomastik

 

Mullastik ja taimkate on Tartu linna territooriumil inimese poolt tugevasti ümber kujundatud. Kõige kauem on aiamaid haritud Emajõe ürgoru lammil lammi-niidu muldade levilate vanemates elamurajoonides, nt Supilinnas. Viimastel aastatel on maaharimine Supilinnas vähenenud suure mullaniiskuse tõttu. Vähem aega on haritud aiamaid kamarleetmuldade levilatel paiknevaid Tähtvere, Veeriku ja Tammelinna linnaosasid. (Pullat 1980:16).

 

Pargid ja haljasalad hõlmavad 9,1% linna territooriumist ja on põhiliselt haljastatud lehtpuudega (pärn, kask, pappel, saar, jalakas, hõbepaju, paju, elupuu) kuid leidub ka okaspuid (kuusk, lehis, hõbekuusk).

 

Linnaloomastikus leidub oravaid, tuhkruid, nirke, nahkhiiri, põldhiiri; varblasi, rasvatihaseid, pask­nääre, künni- ja hallvareseid, hakke, kärbsenäppe, ööbikuid.

(http://cover.rodesign.ee/index.php?imageID=3560, 19.10.2003)

 

KASUTATUD KIRJANDUS:

 

1. Pullat, R. 1980. Tartu ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat

2. http://www.tartu.ee/?lang_id=1&page_id=1514&menu_id=6#Ilmastik, 19.10.2003

3. http://cover.rodesign.ee/index.php?imageID=3560, 19.10.2003

4. http://www.jaaknilson.ee/?lang=est&topicid=66&q=&action=&page=4, 19.10.2003