VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

 Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tšiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul.  

ASEND JA KLIIMA

Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega.

 

TAIMESTIK

Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tšaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Nii kasvab Tšiili keskosas üle 1500 taimeliigi, mis on omased just sellele regioonile. Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused.

                                                                                 

 LOOMASTIK

Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla.                                     

 

                                                                                  

INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS.

Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks; Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised kuivalembesed põõsastikud on aga šibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Karjakasvatus on oma tähtsust kaotamas, kuna rohumaid ei jätku. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Vahemere maade tööstus tegeleb põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja. Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega.

 

KASUTATUD KIRJANDUS.

 *Loodusgeograafia põhikoolile III

*Google otsing