Vees elavad rekordiomanikud

Pikim ränne

Oma kudemisrändel Läänemerest Sargasso merre läbib euroopa angerjas 7500 km.

Suurim krabi

Suurima jaapani vetest püütud hiidkrabi siruulatus ühe sõra tipust teise tipuni oli 3,69 m.

Kõige mürgisem

Kastmeduusi mürk tapab inimese 30 sekundi kuni 15 minuti jooksul (erandjuhul 2 tunni kohutavate valude järel). Jaapani kerakala fugu mürk on 200 000 korda tugevam kuraarest – surmavast taimse päritoluga toksiinist, mida kasutatakse mürknooltes. Õnnetu, kes sööb mürgist kerakala, sureb reeglina 2 tunni jooksul.

Suurim kala

Suurima mõõdetud vaalhai pikkus oli 18 m; tema kaalu hinnati olevat 18 t. Kuigi vaalhai on suurim kala, on ta ohutu hiiglane, sest toitub ainult planktonist.

Suurim kalaparv

Suurimas heeringaparves arvati olevat 3000 miljonit isendit.

Vanim kala

Arvatakse, et vaalhai elab 70-aastaseks või vanemakski. Põhjamerest on püütud üle 3 m pikkusi hiidlesti, kelle vanus võis olla üle 60 aasta.

Suurim imetaja

Suurim nüüdisajal elav imetaja on sinivaal. Kõige suurema mõõdetud isendi pikkus oli 33,58 m ja kaal 160 t.

Väikseim kala

Marshalli saarte vetes elav täiskasvanud mudillane on ninast sabani kõigest 16 mm pikkune. Veidi pikem Schindleria praematurus on maailma kergeim kala: tema kaalub ainult 2 mg. 14 175 täiskasvanud kala kogukaaluks on kõigest 28,35 g.

Kõrgeim kala

Kõrgeimaks kalaks loetakse kuukala, kelle kõrgus on 4,3 m, pikkus 3 m ja mass 2,2 t.

Suurim karp

Suurim suur õõneskarp, leitud Austraalia Suure Vallrahu vetest, oli 1,09 m pikk, 0,73 m lai ning kaalus 262,9 kg (üle veerandi tonni).

Kõige meeletum raevutseja

Hariliku tuunikala parvi valdab vahel “õgimishulluse hoog” – nad tungivad kalaparvedesse ja kisuvad lõhki 10 korda rohkem kalu kui nad süüa jõuavad.

 

Rekordarv marjateri

Kudemistšempion on kuukala – tema vapustavas marjas on 300 miljonit marjatera.

Suurim röövkala

Suurima täpselt mõõdetud valgehai pikkus oli 7,92 m. On teateid veelgi suurematest – 11,27 m ja isegi 13,10 m pikkustest haidest.

Suurim kirpvähiline

Maailma suurim kirpvähiline on kuni 34 cm pikkune Alicella gigantea (koorikloom, kes on lähedane garneelidele). See loom avastati süvikutes.

Mürgiseim vees elav selgrootu

Valusaimaks “kõrvetajaks” on Austraalia kimpkombitslane.

Pikim ainuõõsne

Pikim ainuõõsne on Arktiline hiidmeduus, kelle kombitsad on kuni 36 m pikkused.

 

Kasutatud kirjandus:

David Lambert, “Põnev ja salapärane ookean”, lk 31, 39
Rick Morris, “Elu ookeanis”, lk 30-31
Doring Kindersley, “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”, lk 635